- Enese eest hoolitsemine on abivajaja eest hoolitsemise alus. Hoolitsen oma füüsilise ja vaimse tervise ning heade suhete eest. Hoolitsen oma jõuvarude taastumise eest ja väldin enese kahjustamist ning läbipõlemist.
- Nii nagu aidatav, olen ka ise inimene, kes ei tule alati omal jõul toime. Ka aitajana vajan teiste toetust ning minu õigus ja kohustus on enese abivajadust tunnistada ning seda teistelt vastu võtta. Olen valmis tunnistama oma inimlikkust. Vaid see, kes on valmis ise abi vastu võtma, saab olla teiste aitaja.
- Aitamine saab toimuda vaid abivajaja nõusolekul ja üksnes temaga koostöös. Iga inimene, ka abivajaja, on ise vastutav oma elu ja valikute eest. Aitajana olen abi pakkudes delikaatne, ega avalda survet. Ma ei halvusta ega naeruväärista abivajaja arusaamu, küsimusi ja mõttekäike. Tunnen ära ja tunnistan, kui koostöö abivajajaga ei õnnestu väärtuste erinevuse, isiksuste mittesobivuse või aitaja ebapiisava pädevuse tõttu, ega püüa kõigest hoolimata abistamisega jätkata.
- Abi andes hoian keskmes abivajajat. Abi andmisel teen selget vahet isiklike teemade ja abivajaja teemade vahel. Aitaja rollis ei tegele oma probleemide lahendamisega, ega kompenseeri oma elu puudujääke.
- Abi andmise eesmärk on suurendada abivajaja arusaamist tema olukorrast ja võimalustest. Aidates ei püüa abivajajat viia eemale tema elust ja vastutusest, vaid aitan tal olla kontaktis ja suhestuda tema loomuliku ümbruse ning väärtussüsteemidega.
- Abi andes ei esita tingimusi. Abistamise juures ei saa nõuda inimeselt, et ta toimiks või mõtleks nii nagu abistaja õigeks peab. Samuti ei saa esitada endale ega abivajajale nõuet õnnestumiseks. Kõigil on õigus väsida ja ebaõnnestuda. Ma ei hülga abistatavat, kui ta ei vasta minu ootustele või ei saavutata soovitud tulemust.
- Aidates kasutan oma oskusi ja teadmisi parimal võimalikul viisil. Jagan oma teadmisi, kogemusi ja oskusi vastavalt abistatava vajadustel. Oluline on saavutada abivajajaga isiklik kontakt, mis avab võimaluse intuitiivsetele tähelepanekutele ning spontaansetele ja loovatele reageeringutele. Samuti jagan minul olevat informatsiooni oma pädevuse piires.
- Pean kinni usalduslikkuse põhimõttest ja vaikimiskohustusest. Ma ei kasuta mingil viisil enese huvides ära abivajaja sõltuvust aitajast. Samuti ei räägi teistele edasi minule usaldatut. Suhtun abivajajasse tõsise hoolimisega, ega anna hinnanguid tema kannatustele. Mõistan, et usalduslikkuse eelduseks on aitaja enda inimlikkuse ja ekslikkuse aktsepteerimine. Aitajana ei väldi oma valu ja inimliku häda ning piiratusega kohtumist.
- Aitaja ei ole abi allikas ega lahenduste looja. Igaüks on oma lahenduste ekspert. Aitaja ülesanne ei ole ütelda, mis on õige või vale. Abivajajal on õigus teha ise valikuid ning langetada otsuseid oma elu küsimustes. Aitajana olen teadlik enda põhimõtetest ning väärtushinnangutest ja toetun neile oma otsustes ning valikutes. Sellisel juhul suudan mõista ka erinevusi abivajajaga. Aidates toetan aidatavat tema väärtushinnangute mõistmisel ning nende rakendamisel elu alusena.
- Väärtustan ka teiste aitajate tööd. Ma ei räägi teistest abistava elukutse esindajatest halba, ega levita nende kohta halvustavat teavet. Samuti ei kritiseeri teist aitajat kolmandate isikute juuresolekul. Mõistan, et me pole konkurendid, vaid tegutseme ühise eesmärgi nimel.
- Lähtun oma töös enda pädevusest ja minule antud volitustest. Kogemusnõustajana on minu tegevuse peamiseks aluseks kogemuaslik taust, seetõttu teen koostööd teiste erialade spetsialistidega ega võta rohkem endakanda, kui on minu pädevuse kohaselt võimalik.
