Diabeet

1. tüüpi diabeet on autoimmuunhaigus. Diabeet ehk suhkruhaigus on krooniline ainevahetushaigus. Diabeeti on kahte põhilist tüüpi.

I tüüpi diabeet

Lastel esineb peamiselt esimest tüüpi diabeeti. Sel puhul ei tooda keha kõhunäärmes olevad rakud insuliini, mida inimene vajab oma elutegevuseks. Insuliin on hormoon, ilma milleta ei saa toidust verre liikuvat glükoosi energiaks muuta. Kuna I tüüpi diabeeti põdeva inimese keha insuliini ei tooda, peab insuliini organismi süstima.

I tüüpi haigestumise põhjused on ebaselged. Räägitakse nii haigestumist vallandavatest keskkonnateguritest, geneetilisest soodumusest kui viirushaiguste tüsistustest. Täpseid põhjuseid ei tea aga keegi. Kindel on see, et I tüübi diabeedi tekkes ei ole rolli liigsel magusasöömisel.

I tüüpi diabeeti ei ole tänase päeva teamiste kohaselt võimalik välja ravida, küll aga on võimalik diabeediga elada, seda hästi kompenseerides. Diabeeti põdevad lapsed saavad elada täisväärtuslikku elu ja teha kõike, mis neid huvitab, täpselt samamoodi nagu nende eakaaslasedki – käia lasteaias, koolis, huviringides, sportida. Seda vaid selle erinevusega, et diabeetikul peab söögi kompenseerimiseks olema alati insuliin ja veresuhkru taseme mõõtmiseks glükomeeter käepärast.

Diabeedi puhul on oluline hoida veresuhkur nii lähedasena normaalsele tasemele kui võimalik. Normaalse veresuhkru tase peab jääma 4-10 mmol/l vahele. Alla 4 mmol/l on madal ja üle 15 kõrge. Tähtsaimat rolli veresuhku taseme hoidmises omavadki just korrapärane tervislik toitumine, piisav kehaline koormus, vaimne heaolu ja õiges koguses annustatud insuliin.

II-tüüpi diabeet

Laste endokrinoloogid on juba diagnoosinud lastel ka seni vanainimeste haiguseks peetud teist tüüpi diabeeti. See haigus on tingitud kõhunäärme insuliini ala-või ületootmisest.

II-tüüpi diabeedi lisandumine on reeglina seotud rasvumisega, põhjustatuna nii vähesest liikumiset kui ebatervislikust toitumisest, mis soodustab ülekaalulisuse teket.

II-tüüpi diabeeti võib nimetada elustiilihaiguseks, mida võib olla võimalik kontrolli all hoida oma eluviiside muutmise – liikumise lisandumise, dieedi pidamise ja korraliku korrapärase tervisliku toitumisega. Raskematel juhtudel tuleb kasutada suukaudseid diabeedi ravimeid või insuliini.

Samas on II tüüpi diabeedi tekkel seos geenidega, st et II tüüpi daibeeti põdevate vanemate lastel on suur soodumus haigestuda samasse haigusesse, kui lapse ja vanema elustiilid kattuvad.

Diabeedi avastamine põhineb peamiselt vere või uriini suhkrusisalduse mõõtmisel. II tüübi puhul ka patsiendi sümptomite hindamisel.

Diabeedi tunnused haigestumisel ja puuduliku ravi korral:
sage urineerimine, öine voodimärgamine suur joogijanu kaalukaotus suurenenud näljatunne väsimus, nõrkus huvi puudumine, meeleolu kõikumised oksendamine ja kõhuvalu Diabeedi diagnoosimise ja selle ravi ajalugu on huvitavalt ja interaktiivselt kujutatud dLife Diabetes Museum’i lehel (inglise keeles).