Enneaegne on laps, kes on sündinud pärast 22, aga enne 37. täis rasedusnädalat. Enneaegsena sünnib maailmas ja ka Eestis 5-7% lastest. Seejuures väga väikesi enneaegseid (sünnikaal alla 1500g; sündinud enne 32. rasedusnädalat) on umbes 1% kõikidest sündidest.
Enneaegsete laste tervisehäirete ja haiguste põhjused on seotud looteea ebasoodsa kuluga ning ebaküpse organismi arenguga tema vajadustele mitte vastavas üsavälises keskkonnas. Kõik väga väikesed enneaegsed kuuluvad suure riskiga laste gruppi, nad on enim ohustatud haigustest, puuetest ja ka surmast. Suurim risk surra või jääda ellu puudega on eluvõimelisuse piiril, so 23.-25. rasedusnädalal sündinud lastel.
Väga väikese sünnikaaluga vastsündinutest on praegusel ajal ellujäämisvõimalus umbes 70 protsendil. Tänapäevane loote jälgimine, enneaegse sünnituse juhtimine (emale loote kopsude ettevalmistuseks hormoonravi rakendamine, antibiootikumide kasutamine) ja vastsündinute intensiivravi (leebem ravitaktika, surfaktantravi jne) on oluliselt parandanud väikeste enneaegsete laste võimalust ellu jääda ja hästi areneda. Suurenenud elulemus on kaasa toonud aga rea probleeme: sagenenud on kroonilised haigused ning puuete esinemine.
Väikeste enneaegsete esimeste elunädalate tervisehäired võivad vajada pikka ravi, mõned probleemid ilmnevad aga alles imiku- või lapseeas. Nende lahendamine nõuab järjepidevat meditsiinilist tähelepanu ning laste- ja perearstide, mitmete erialaspetsialistide ning lastevanemate head koostööd.
(Allikas: Eesti Haigekassa)
