Epilepsia on üks sagedamini esinevaid neuroloogilisi haigusi. Inimesel on miljoneid närvirakke, mis kontrollivad meie tegevusi. Epileptiliste hoogude puhul saab aju valesid erutussignaale, mille tulemuseks on krampide või muude närvisüsteemi talitlushäiretega kulgev tervisehäire ja nii katkeb lühikeseks ajaks aju normaalne tegevus. Epilepsia puhul avalduvad haigusnähud ootamatult ja seega tekitab haigus inimeses pideva ebakindlustunde. Seda haigust ei saa välja ravida, aga tänapäeval on arstide käsutuses mitmeid tugevaid ravimeid, millega saab hoogusid kontrolli all hoida, s.t. neid ära hoida või kergemaks muuta. Haigus võib olla väga erineva raskusastmega alates väga sageli esinevatest krambihoogudest kuni üksikute kordadeni elu jooksul. Kui inimest tabab äge epilepsiahoog, tuleb jälgida, et ta krampide ajal ennast ei vigastaks. Liigutusi takistada ei tohi, pea alla võib panna midagi pehmet või hoida pead käte vahel. Haiget ei tohi jätta järelevalveta seni, kuni inimene on uuesti teadvusel. Peale hoo lakkamist taastub normaalne ajutegevus kiiresti. Enamasti on inimene hoogudevahelisel perioodil täiesti terve oma tavaliste võimete ja vajadustega.
http://www.epilepsialiit.ee/index.php/epilepsia/mis-on-epilepsia
http://www.kliinikum.ee/narvikliinik/sagedasemad-haigused/6-epilepsia
