Traumaatilist sündmust võib inimese elus määratleda kui olukorda, mis on tekkinud ootamatult ja millel on psüühikale tugev mõju. Traumaatilise sündmuse järgselt satub inimene kriisi, mis koosneb erinevatest etappidest ja kus vajadused ning toimetuleku protsessid on erinevad. Traumaatilise sündmuse järgselt on sageli kadunud turvalisus ja kahanenud usk eluga toime tulla. Kriisi võivad vallandada õnnetused ja traumad, kuid ka raske diagnoosi teada saamine, tervisliku olukorra halvenemine, plaanitust pikemale haiglaravile jäämine vms.

Esmajärjekorras satuvad kriisi õnnetuse või elu muutva teatega otseselt seotud inimesed ja nende lähedased. Tuge vajavad aga ka teised, kes on sündmust näinud, või keda sündmus muidu lähedalt puudutab. Traumaatilisest kriisist toibumine vajab vaimset ressurssi ning sel puhul on toetava tugivõrgustiku (pere, sõbrad, töökollektiiv) toetus korvamatu. Kriisiga toimetulekuks on hea saada abi ka professionaalsetelt nõustajatelt.

Traumaatilise kriisi etapid

Kriisis esinevad etapid: šokk, varajane reaktsioon faas, hiline reaktsiooni faas ja toibumisfaas e ümberorienteerumine. Üksiketappide kestus võib kõikuda ja need võivad esineda ka samaaegselt.

1. Šokietapp

Šokietapp esineb vahetult peale sündmust. See on faas, mis kaitseb inimese psüühikat info eest, mida ta ei ole veel suuteline vastu võtma. Selline psüühiline protsess salvestab mällu hiljem vajaminevat teavet ning samas tagab tegutsemisvõime säilimise. Šokietapis võib reageerida tavalisest erineval kombel. Kõik reaktsioonid on loomulikud.  

2. Varajane reaktsioonifaas

Selles etapis hakkab inimene mõistma, mis on juhtunud. Varajane reaktsioonifaas on väga emotsionaalne – loomulikud on tugevad tunded ja reaktsioonid: kerge nutmahakkamine, hirm, süüdistused ja süütunded, käivituda võib leinaprotsess. Somaatilisteks reaktsioonideks võivad olla värisemine, iiveldus, südamekloppimine, väsimus, unehäired jne. Oluline on väljendada ja mõista oma tundeid ning olla kontaktis oma tugivõrgustikuga ning abiga väljastpoolt.

3. Hiline reaktsioonifaas

Selles etapis seistakse silmitsi praktiliste muutustega edasises elus, mis võib tekitada negatiivseid emotsioone, sest kohanemine muutustega ei pruugi olla kerge. Selles faasis võib inimesel ilmneda mälu- ja kontsentreerumishäireid, rahutust ja unehäireid. Väga oluline on toimiv tugivõrgustik ja kõrvaline abi. 

4. Toibumisfaas

Juhtunu on jätnud oma jäljed, kuid on loodud tasand, millelt on võimalik edasi minna. See on uute võimaluste leidmise ja valikute tegemise aeg. Mälestused juhtunust moodustavad tervikliku loo, kuhu on haaratud ka emotsioonid, mis aga enam häiri ega takista elamist. Traumaatiline sündmus saab selles osalenu elus oma tähenduse.

Lisainfo:
MTÜ Laste ja Noorte kriisiprogramm:   
https://www.hm.ee/sites/default/files/juhised_lapsevanematele.pdf
Valmisolek kriisiolukorraks koolis:
https://www.hm.ee/et/search/gss/Maire%20Riiis